Reformierakond juhib, kuid vahe teistega hakkab vähenema
23.03.2020
23.03.2020
Seni ülekaalukalt erakondade edetabelit juhtinud Reformierakond on endiselt kindlalt esimene, kuid reiting on viimase poole aasta jooksul pigem langeva trendiga ning vahe teiste erakondadega hakkab vähenema, selgub Kantar Emori värskest erakondade reitingute seirest.
Eelmise aasta suvel oli Reformierakonna toetus üle 35 protsendi ja on nüüd langenud 29 protsendi peale. Teisele kohale on jälle tõusnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, sellel positsioonil olid nad ka eelmise aasta teises pooles. Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog: „EKRE 21 toetusprotsendiga on samal tasemel, kus nad olid korraks enne eelmisi valimisi veebruaris ehk see on nende parim tulemus reitingute mõõtmise ajaloos.“
Hetkeseisuga kolmandal positsioonil paikneva Keskerakonna reiting on viimased neli kuud olnud stabiilselt 17–18 protsenti. Voogi sõnul pole peaministrierakond suutnud veel taastada nende kunagist taset.
Valitsuskoalitsiooni kuuluva kolmanda erakonna Isamaa reiting on viimased kaks kuud olnud valmiskünnise piirmail. „Isamaa on selgelt oma suurima konkurendi EKRE varju jäänud ning hoiab reitingute edetabelis kindlalt kuuendat kohta,“ kommenteeris Voog.
Märtsikuu mõõtmine toimus peale eriolukorra kehtestamist ja see on mõjunud pigem positiivselt valitsuskoalitsiooni summaarsele toetusele, mis on võrreldes veebruariga tõusnud 3 protsendi võrra. Neljandal ja viiendal kohal olevate sotside ja Eesti 200 reiting on enam-vähem sama, nende toetus on viimased kaks kuud olnud 12–14 protsenti.
Erakond | 2019 mai II p |
2019 juuni |
2019 juuli |
2019 aug. |
2019 sept. |
2019 okt. |
2019 nov. |
2019 dets. |
2020 jaan. |
2020 veebr. |
2020 märts |
Eesti Keskerakond | 14,7% | 14,7% | 15,3% | 16,0% | 16,5% | 17,6% | 16,2% | 17,9% | 17,0% | 18% | 17% |
Eesti Reformierakond | 30,6% | 36,0% | 34,5% | 36,8% | 32,8% | 32,5% | 27,7% | 34,8% | 29,5% | 31% | 29% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 12,1% | 12,8% | 10,8% | 13,0% | 11,0% | 12,4% | 16,2% | 13,7% | 14,3% | 12% | 12% |
Eesti Vabaerakond | 0,9% | 0,3% | 0,9% | 0,5% | 0,8% | 0,8% | 0,6% | 0,2% | 0,8% | 0% | 0% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 15,0% | 16,7% | 19,4% | 17,6% | 18,4% | 16,6% | 18,5% | 15,6% | 15,8% | 17% | 21% |
Isamaa (endine IRL kuni mai 2018) | 7,9% | 6,9% | 6,8% | 4,8% | 7,0% | 6,2% | 6,2% | 6,3% | 8,0% | 4% | 4% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 4,6% | 3,0% | 2,8% | 3,5% | 4,8% | 2,9% | 4,3% | 2,0% | 3,3% | 3% | 3% |
Eesti 200 | 11,8% | 8,3% | 7,9% | 6,9% | 7,5% | 9,4% | 9,5% | 7,7% | 9,3% | 14% | 13% |
Elurikkuse Erakond | 2,5% | 1,2% | 1,8% | 1,0% | 1,3% | 1,7% | 0,9% | 1,9% | 1,2% | 1% | 2% |
Vasakpartei | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,7% | 1% | 0% |
Muu (sh üksikkandidaat) | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% | 0,0% |
Valitsuskoalitsiooni summaarne toetus | 37,6% | 38,3% | 41,5% | 38,4% | 41,9% | 40,4% | 40,9% | 39,8% | 40,8% | 38,5% | 41,8% |
Ei oska öelda | 19,9% | 17,5% | 18,9% | 19,9% | 18,2% | 19,0% | 17,7% | 21,5% | 23,3% | 22% | 19% |
Allikas: Kantar Emor. Erakondade seire
Tabeljaotustes on erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega “ei oska öelda” vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks Riigikogu valimiste tulemustega. Seega võimaldab andmete esitamine antud viisil näha erakondade võimalikku osakaalu Riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga. “Ei oska öelda” osakaal oli märtsis 18,5%. Maksimaalne viga ±2,6%.
Uuring toimus veebiintervjuudena ajavahemikus 12.-18. märts 2020. Kokku küsitleti 1118 valimisealist Eesti kodanikku vanuses 18–84 eluaastat.
Erakondade reitingute trende saab jälgida ka SIIT.
Erakondade seiret teostab Kantar Emor omal algatusel ning kõik varalised ja mittevaralised õigused kuuluvad AS Emorile.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.