Seireuuring annab ülevaate koroonaolukorrast 22. märtsiks
10.03.2022
10.03.2022
9. märtsil algas koroonaviiruse levimuse seireuuringu uus etapp. Tartu Ülikooli juhitav ja Kantar Emori poolt läbiviidav uuring annab ülevaate koroonaviiruse ja ka sellevastaste antikehade levimusest täisealises elanikkonnas.
Viimatisest, jaanuaris tehtud seireuuringust on möödas enam kui kuu. Selle aja jooksul on toimunud koroonaviiruse omikrontüve massiline levik ja kasvanud on ka haiglaravi vajajate hulk. Kuna vahepeal on muutunud ka riiklik testimisstrateegia, siis puudub seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul praegu selge ülevaade nakkuse levimusest. „Algav seireetapp võimaldab nakkuse tegeliku levimuse kohta anda objektiivse hinnangu. Kuigi vaktsineeritud on viimase kuu jooksul vähe, on viiruse massiline levik kindlasti mõjutanud antikehade levimust. Need taustteadmised on kasulikud edasise viiruseolukorra ohjamiseks,“ selgitas Kalda.
21. märtsini kutsutakse juhuvalimi alusel uuringus osalema umbes 2500 täisealist inimest. Kantar Emor küsitleb osalisi telefoni teel. Küsitletutele saadetakse proovivõtuaja broneerimiseks veebilink või helistatakse avaliku testimise kõnekeskusest, mille tööd korraldavad Medicum ja Synlab. Sel moel lepitakse kokku aeg sobivasse testimispunkti tulekuks.
Testimispunktis võetakse koroonaviiruse proov ninaneelust ja samas saab anda veeniverd viirusevastaste antikehade hulga määramiseks. Proovivõtt vältab umbes 10 minutit. Puudega inimesed, eakad ja piiratud liikumisvõimega inimesed saavad tellida koju testimisbrigaadi.
Testi tulemustest teavitatakse osalenut kolme päeva jooksul. Tulemused kantakse patsiendiportaali. Positiivse viiruseproovi andnud inimestega suhtleb uuringumeeskond kahe kuni nelja nädala jooksul, et jälgida haiguse kulgu.
Uuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga. Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt. Uuringu kohta saad lugeda ka Kantar Emori kodulehelt.
Allikas: Tartu Ülikool
Juhtekspert, Kantar Emor
Inimesed hindavad endiselt traditsioonilisi offline-reklaamikanaleid, samas kui turundajad eelistavad online'i. Offline-kanalites ajavad reklaamid inimesi vähem närvi, sest need tulevad nende igapäevaellu rohkem möödaminnes. Seevastu internetis käituvad reklaamid tihtilugu nagu ebaviisakad külalised, kes ei teata oma tulekust ette ja saabuvad kõige ebasobivamal hetkel.