Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringus asutakse viiruse leviku kõrval hindama ka seda, kui paljude inimeste organismis on viiruse suhtes tekkinud antikehad. Nii saab peale viiruse levimuse ülevaate ka võimaliku immuunsuse saavutanute osakaalust täiskasvanud elanike seas.

Koroonaviirusevastased antikehad tekivad inimese verre teisel kuni kolmandal haigusnädalal või pärast vaktsineerimist. Uuringute andmeil võivad antikehad püsida veres vähemalt pool aastat. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul lisati antikehade hindamine uuringusse selleks, et saada parem ülevaade võimaliku immuunsuse tekkest täiskasvanutel. Antikehade test näitab, kui paljud inimesed on koroonaviirusest põhjustatud haiguse läbi põdenud või koroonaviirusega kokku puutunud.

Seekordne seireetapp toimub 11.–21. veebruarini ning selle vältel küsitletakse ja testitakse juhuvalimi alusel 2500 täiskasvanud inimest üle Eesti. Kuna antikehade uuring eeldab veeniverest proovi võtmist, muutub ka senine testimise korraldus ja välitelkides enam seireuuringu proove anda ei saa.

Edaspidi palutakse uuringus osalejatel anda korraga kaks proovi: viiruseproov ninaneelust ja antikehade hindamiseks vajalik proov veeniverest. Proovi andmiseks helistatakse osalejatele Medicumi ja Synlabi testimise kõnekeskusest ning lepitakse kokku sobiv aeg, mil tuleb minna maakonnakeskustes asuvatesse Synlabi testimispunktidesse või üldhaiglatesse.

Testide vastused saab uuringus osaleja kolme päeva jooksul. Tulemused kantakse digilugu.ee portaali.

Uuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu kohta leiab rohkem infot Kantar Emori ja Tartu Ülikooli veebilehtedelt.

Refereeritud Tartu Ülikooli veebilehelt.