Harjumaal Muuga sadama piirkonnas läbiviidud küsitlusel hindas enam kui kolmveerand küsitletutest lõhnahäiringut oma igapäevaelu kogemustele tuginedes tajutavaks ja ligi pooled vastanutest isegi talumatuks. Lõhnareostust tajutakse mõnevõrra sagedamini Muuga piirkonnas, kuid tugevamana Randveres.

Uuringufirma TNS Emor viis möödunud aasta lõpus Keskkonnainspektsiooni tellimusel Muuga piirkonnas läbi küsitluse, mille eesmärk oli uurida lõhnade esinemise sagedust Muuga piirkonna välisõhus ning nende mõju piirkonna elanikele vastavalt standardile EVS 887-1:2005 „Lõhnade mõju ja selle hindamine”.

2012. aastal Keskkonnainspektsioonile laekunud kaebuste ja muude standardist tulenevate kriteeriumide alusel valiti küsitluse läbiviimise piirkondadeks Muuga sadama lähiümbrus ja Randvere ning kontrolltsooniks Leppneeme piirkond. 395 majapidamise külastuse tulemusena viidi läbi 110 intervjuud. Arvamust lõhnahäiringute kohta küsiti ainult püsielanikelt.

Lõhnahäiringut hinnati termomeeterskaalal, kus 10 tähistab talumatut lõhnahäiringut ja 0 näitab häiringu puudumist. Muuga sadama ümbruses hindas 76 protsenti küsitletutest ning Randvere piirkonnas 84 protsenti küsitletutest lõhnahäiringut 5 või enama palliga. Muuga piirkonnas oligi kõige sagedamini valitud skaalapunktiks 5, Randvere piirkonnas valiti kõige sagedamini skaalapunktid 7 ja 8.

Lisaks termomeeterskaalale kasutati hindamisel sõnalist skaalat, mille järgi tajus lõhnahäiringut ilmse, tugeva, väga tugeva või talumatuna 72 protsenti küsitletud Muuga sadama ümbruse elanikest ning 84 protsenti Randvere elanikest.

Enamik vastanutest kirjeldas välisõhus levivat ebameeldivat lõhna bensiini, nafta, kütuse või masuudi lõhnana. Piirkonna eripära arvestades on tõenäoliselt tegemist lõhnade koosmõjuga.

Lõhnataju ületamine ei tähenda veel lubatud normide ületamist, kuid sageli välisõhus leviv ebameeldiv lõhn on inimestele häiriv, põhjustades ärritust ning tundlikumatel inimestel ka hingamisteede vaevusi, mida kinnitas ka nimetatud uuring.

Antud juhul on lõhnaaine esinemine selleks kokku kutsutud turu-uuringute ekspertrühma poolt tuvastamist leidnud ja selgitamist vajab veel erinevate saasteallikate osatähtsus saaste põhjustamisel. Selleks, et probleemiks olevate lõhnaallikate emissioone hinnata, viib Keskkonnauuringute Keskus läbi ka komplekssed välisõhu mõõtmised Muuga sadamas, mis lõpevad hiljemalt sel sügisel.

Pärast mõõtmistulemuste selgumist saab lõhnaallikate valdajatelt nõuda juba kindlaid tegevuskavasid ja teha ettepanekuid saastelubade muutmiseks. Samas soovitame sadamaoperaatoritel juba praegu lõhnaaine vähendamise tegevuskavasid välja töötama hakata, kuna välisõhu kaitse seaduse kohaselt peavad lõhnaaine esinemise tuvastamise korral rakendama meetmeid kõik saasteallikate valdajad, kelle tegevus põhjustab või võib põhjustada lõhna tekkimist, levimist või ärritavat lõhnataju elanikkonnale.

Muuga sadamas tegutsevaid ettevõtteid on küsitluse tulemustest teavitatud. Küsitluse tulemuste ja hinnangutega on võimalik tutvuda Keskkonnainspektsiooni kodulehel.

Muuga välisõhu uuringuid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.