Vähemalt kolmandik veebireklaami rahast läheb välismaale
27.02.2018
27.02.2018
Kantar Emori analüüsi andmeil liikus mullu Eestist välja 9,12 miljonit eurot reklaamiraha, seejuures kasvasid Google`isse ja Facebooki panustatud summad võrreldes 2016. aastaga ligi 40 protsenti ehk 2,5 miljoni euro võrra. Kohalik internetireklaami turg kasvas samal ajal 20,13 miljoni euroni ehk 8,3 protsenti – seega lahkub raha Eesti veebireklaamiturult kiiremini kui seda lisandub kohalike kanalite käibesse.
Kui tunamullu osteti Google’i ja Facebooki kanalitesse reklaami 6,6 miljoni euro eest, siis eelmisel aastal juba 9,12 miljoni euro jagu. Seejuures pole kindlasti tegu kogu internetireklaamiga, mis Eestist välja liigub, kindlasti annavad need numbrid aga hea pildi sellest, millised suundumused valitsevad interneti reklaamiturul. Välismaale liikuva raha kogusumma on kindlasti suurem kui kolmandik veebireklaami turust. Google’isse ja Youtube’i liikus vahendajate kaudu pea 5,86 miljonit eurot ja Facebooki ning Instagrami 3,26 miljonit eurot, kasv oli vastavalt 20% ning 93%.
„Samal ajal on kohaliku veebireklaami turu kasvutempo aasta-aastalt pidurdunud,“ kommenteeris tulemusi Kantar Emori uuringuekspert Elvin Heinla. „Tundub, et siinsed turundajad otsivad uusi võimalusi oma nähtavuse suurendamiseks.“
Ka kohaliku turu streaming‘u võimalused ei ole end atraktiivse reklaamikanalina tõestanud ning selles osas on toimunud hoopis vastupidine käik – langus 4,1 protsenti. Rahaline panus ei ole selles kanalis kuigi suur, jäädes 1,5 miljoni euro piirimaile. Samal ajal tuleb siinsetel reklaamikanalitel arvestada tugevalt välismaise konkurendi Youtube’iga, mis on tegutsenud Eesti turul aktiivselt juba mõned aastad, aga alles nüüd on hakanud panused sinna kasvama. Ühe suure muutusena Youtube’i kõrval on Eesti reklaamimaastikul aina enam kasutust leidmas Facebooki sõsarkanal Instagram, mille turundajad on pannud enda kasuks tööle atraktiivse reklaamikanalina.
Kohalik internetireklaami turg kasvab endiselt kiiremini kui reklaamiturg tervikuna, kuid siinsed internetisaidid peavad arvestama lisaks Eestist välja minevate reklaamisummadega ka traditsioonilisema meediaga nagu raadio (kasv 11,6%) ning välimeedia (kasv 3,4%). Viimane on oma ligitõmbavust parandanud uute digitaalsete pindade ja lahendustega.
Kantar Emor tugines oma analüüsis 16 Eesti suurema meedia- ja digiagentuuri teabele nende vahendatud reklaami netopanustest. Lisaks suunavad reklaamiraha otsepanustena Google’isse ja Facebooki ka väiksemad reklaamijad, sestap on pea võimatu lõplikku tõde välja selgitada. Tegijaid on palju ning summad ei pruugi olla väga suured, kuid hinnanguliselt võib sel moel Eestist välja minna 5–10 miljonit eurot internetireklaami raha.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.