Valitsuse liikmetest usaldavad Eesti inimesed enim Pevkurit, talle järgneb Michal
15.01.2025
15.01.2025
”Kristen Michali valitsuse esimesed viis kuud väga olulisi muutusi ministrite usaldusväärsuses ei toonud,” kommenteeris Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog. Hanno Pevkurit usaldas detsembris läbi viidud uuringu kohaselt 28 protsenti Eesti elanikest. Järgnevad väikeste vahedega peaminister Kristen Michal (21 protsenti), rahandusminister Jürgen Ligi ja terviseminister Riina Sikkut (mõlemad 20 protsenti). ”Jätkuvalt ei oska üle poole Eesti elanikest avaldada arvamust Erkki Keldo ja Piret Hartmani suhtes. Nemad saavad oma tegemisi veel inimestele tutvustada, et usaldusväärsuse järjestuses tagant ettepoole jõuda,” lisas Voog.
Mõnevõrra on langenud haridus- ja teadusminister Kristina Kallase ja kliimaminister Yoko Alenderi usaldusväärsus Eesti elanike seas. Samas on veidi tõusnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, terviseminister Riina Sikkuti ja taristuminister Vladimir Sveti usaldusväärsus. Viiendalt kohalt leiamegi Kristina Kallase (19 protsenti), talle järgnevad kultuuriminister Heidy Purga (18 protsenti), siseminister Lauri Läänemets (16 protsenti), välisminister Margus Tsahkna ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (mõlemad 13 protsenti), taristuminister Vladimir Svet (12 protsenti), kliimaminister Yoko Alender ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (mõlemad 10 protsenti). Madalaim on usaldus regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani (7 protsenti) ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (5 protsenti) suhtes.
Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebi teel 5.-11.12.2024. Küsitleti 1156 Eesti elanikku vanuses 16+.
Vastajatele anti ette poliitikute nimekiri ja neil paluti hinnata, keda nad sealt usaldavad. Tegemist on Kantar Emori algatusel tehtava korduvuuringuga.
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.