Veebruaris tõusis Eesti elanike usaldus mitme ministri vastu, langes peaministri oma
20.02.2024
20.02.2024
„Veebruaris kasvas usaldus mitme ministri vastu. Enim tõusis usaldus kliimaminister Kristen Michali, kaitseminister Hanno Pevkuri, siseminister Lauri Läänemetsa ja kultuuriminister Heidy Purga tegemiste suhtes,“ rääkis Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog. „Langes Eesti elanike usaldus peaminister Kaja Kallase vastu, mida võib seostada tema meedia vahendusel toimuva vastasseisuga varasema peaministri Andrus Ansipiga,“ lisas ta.
Valitsuspoliitikute usaldusväärsuse pingereas esikohal olevat Pevkurit usaldab 35 protsenti Eesti elanikest ning teisel kohal olevalt Kristina Kallast 28 protsenti. Sealt edasi tulevad väikeste protsendipunktide vahedega siseminister Lauri Läänemets (25 protsenti), terviseminister Riina Sikkut (24 protsenti), kultuuriminister Heidy Purga (23 protsenti), justiitsminister Kalle Laanet ja kliimaminister Kristen Michal (mõlemad 22 protsenti) ning välisminister Margus Tsahkna (21 protsenti). Peaminister Kaja Kallast usaldab 19 protsenti Eesti elanikest, regionaalminister Madis Kallast 15 protsenti ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalot 14 protsenti. Kõige väiksem on inimeste usaldus majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (10 protsenti) ning rahandusminister Mart Võrklaeva (9 protsenti) suhtes.
Kui vaadata Eesti poliitikas tegutsevaid inimesi laiemalt, on Eesti elanike seas kõrgeima usalduse (61 protsenti) neist pälvinud president Alar Karis.
Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebi teel 7.02-14.02.2024. Küsitleti 1234 Eesti elanikku vanuses 16+.
Vastajatele anti ette poliitikute nimekiri ja neil paluti hinnata, keda nad sealt usaldavad. Tegemist on Kantar Emori algatusel tehtava korduvuuringuga.
Loe ka:
– Valitsuse liikmetest usaldavad Eesti inimesed enim Hanno Pevkurit
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.