Andmebaaside ühendamine

Ühte uuringusse ei saa ja ei ole ka mõtet mahutada kõiki olulisi ja vähemolulisi küsimusi. Abiks on erinevate teabekildude ja andmestike ühendamise oskused ja andmebaasid, millega saab ühendusi luua.

Meil Emoris on palju erinevaid andmebaase, millega saab ühendada eriuuringute andmestikke:
  • meediatarbimine: telekanalid, raadiojaamad, sotsiaalmeedia, trükimeedia;
  • erinevate tooterühmade ja teenuste tarbimine;
  • vaba aja veetmise harjumused, hobid, sport ja reisimine;
  • hoiakud ja arvamused ning psühhograafia;
  • digiharjumused: erinevate kanalite ja seadmete kasutamine, aktiivsus sotsiaalmeedias;
  • trendiuuringute andmebaasid.

Meil Emoris on olemas fusiooni standardmudelid ühendamaks eriuuringute andmestikke TNSAtlase andmestikuga. Selles fusiooniteenuses kasutame statistilist linkimist. Kliendid saavad kasutada TNSAtlase fusiooni standardmudelit litsentsi alusel.

Mis on fusioon ehk andmebaaside ühendamine?

Fusioon ehk statistiline linkimine on meetod erinevate andmestike ühendamiseks mikro ehk individuaalkirjete tasandil. Uuringute valimid omavahel ei kattu ja linkimine on statistiline. Fusiooni tulemus on andmebaas, kus on kahe uuringu andmed (küsimused) koos nagu nad oleksid ühes uuringus mõõdetud.

Meetod töötab saaja-doonor põhimõttel: igale isikule saaja-uuringus leitakse võimalikult sarnane isik doonor-uuringus ja kantakse vajalik info üle. Isikutevaheline sarnasus on defineeritud läbi ühiste tunnuste. Need on tavaliselt sotsiaal-demograafilised tunnused, aga kui fusioon on ette planeeritud, siis saab lisada küsimustikesse üksikuid spetsiifilisemaid küsimusi, mis aitavad fusiooni teha. Fusioonil tuleb kõigepealt luua mudel ehk valida linkimisel kasutatavad tunnused, sest maksimumkomplekt ei taga sugugi head tulemust.

Kantar Emori andmebaaside fusiooniteenus

Iga fusiooni eel teevad meie andmeteadlased palju teste. Testimisel jagame doonor-andmebaasi kaheks osaks ja ühendame meie valitud meetodiga ühe osa teisega. Nii saame võrrelda fusiooniga saadud andmeid tõeliste andmetega.

Fusiooni valideerimise käigus me:
  • testime läbi erinevad tunnuste komplektid, kauguse arvutamise viisid ning valime antud ülesande jaoks sobivaima;
  • hindame saavutatud täpsust, st kui täpselt õnnestub vajalikke hinnanguid reprodutseerida;
  • hindame linkimise edukuse määra, st kui sarnased on tegelikult kokku pandud saajad ja doonorid.

Üks viisidest, kuidas me testimise käigus fusiooni kvaliteeti mõõdame, on selgitamine, kas fusiooniga saadud hinnang on oluliselt erinev tõelisest hinnangust või mahub see veapiiridesse, arvestades valimimahtu.

Kantar Emori valideeringutes oleme sel viisil testinud väga palju erinevaid hinnanguid. Testide tulemused näitavad, et meie fusioonide täpsus on vahemikus 85–95%.

 

Karin Niinas

Juhataja, Kantar Emor

Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.