Uuringukool
Uuringute maailm on väga põnev. See ei ole üksnes numbrid ja joonised, seal taga on inimeste lood ja kogemused. Kuidas uuringud sünnivad ning mida oleks uuringutest kasulik teada kõigil, kes uuringutega kokku puutuvad, hakkamegi teile järgnevalt lühivideotes tutvustama. Sümboolselt teeme sellega algust septembrist, mil paljudes koolides üle Eesti alustavad või jätkavad oma kooliteed tuhanded lapsed, noored ning elukestvad õppijad.
1. osa: KUIDAS JÕUDA UURINGUMÕTTEST UURINGUDISAININI?
Esimeses osas räägib käitumisekspert Anna Karolin, kuidas sünnib mõttest teha uuring edasine uuringudisain. “Minu jaoks on uuringu disainimine üks uuringute tegemise kõige põnevamaid aspekte, kuna seal on tarvis teha palju keerukaid, aga huvitavaid valikuid ja seetõttu ootame väga teie uuringumõtteid, et need siis uuringuteks vormida,” räägib Anna.
Ta avab, mis oleks uuringu tellijal kasulik eelnevalt läbi mõelda ning kuidas koos uuringu projektijuhiga jõutakse uuringudisainini. Alustuseks on vaja teada, mille jaoks on uuringut vaja ja kuidas tellija seda kasutada soovib. Edasi tuleb mõelda uuringumeetodile, sh sellele, kas oleks vaja meetodeid kombineerida. Mõni sihtrühm võib olla keerukam, sel juhul tuleb arvestada sellega kaasnevate teguritega (nt ajakava osas jne). Koos mõeldakse läbi ka andmete esitamise formaat ning ajakava. Kliendi eelarvest oleneb paljuski, millist meetodit ja disaini on võimalik kasutada. Väga kasulik on eelnevalt tutvuda varasemate uuringutega vastavas valdkonnas – siin on abiks uuringu projektijuht, aga ka tellija oma kogemuse ja teadmistega. Anna räägib sellest kõigest koos oma näidetega lähemalt videos.
2. osa: KES ON PERSOONA?
Uuringukooli teises osas räägib juhtekspert Kristiina Saks, kes on persoonad, miks neid kasutada ja kuidas me neid loome. „Oskuslikult loodud persoona annab suurele hulgale anonüümsetele ja abstraktsetele andmetele konkreetse näo ja on heaks tööriistaks, kuidas ennast kliendi kingades ette kujutada,“ leiab Kristiina.
3. osa: KUIDAS MÕÕTA BRÄNDI EDU?
Uuringukooli kolmandas osas räägib uuringuekspert Katrin Männaste, kuidas turunduse kontekstis brändi mõista ja kuidas selle edu uuringutega hinnata. „Meie kogemus ütleb, et kaks näitajat, mille jälgimist kindlasti saab brändi kasvuvankri ette rakendada, on brändi tuntus (just avatud küsimusega hinnatuna ehk spontaanne tuntus) ja brändi tajutud väärtus (brand value, power, mental availability jne),“ lausub Katrin.
4. osa: KUIDAS ON BRÄNDI VÄÄRTUS SEOTUD SELLE KASUTAMISEGA?
Meie uuringukooli neljandas osas räägib uuringuekspert Katrin Männaste, kuidas on brändi väärtus seotud tarbijate tegeliku käitumise ehk brändi kasutamisega. Kui tuua näide rahvusvahelistest brändidest, siis Kantar BrandZ edetabelis maailma väärtuslikem bränd Apple toetub oma strateegias pigem brändi-, konkurent Samsung aga turujõule. Mis neil täpselt vahet on, vaata videost.
5. osa: MIKS JA KUIDAS TEHA TEADUSÜLEVAATEID?
Meie uuringukooli viiendas osas räägib uuringuekspert Kertti Elery Kaljuste, mida annavad uuringule juurde teadusülevaated ja kuidas me neid teeme. “Need näitavad, kuidas sarnaseid probleeme on näiteks teistes riikides või kultuurides käsitletud, milliseid lahendusi on proovitud ja millised neist on päriselt toiminud. Suur hulk probleeme on riikides sarnased ja alati ei pea leiutama jalgratast, et lahendusi leida,” ütleb Kertti.
